Kuidas Riigikogus saab ja kuidas tohib hääletada?

Seaduse järgi on Riigikogu liige sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. Sellest ideaalist elame siiski kaugel – Riigikogu liige täidab seaduseelnõude hääletamisel rahvaesindaja ülessandeid, mis on eelnevalt kokku lepitud fraktsioonis.

Üksikutel kordadel on fraktsioonid lubanud hääletada ka südametunnistuse järgi. Viimati maikuus, kui Vabaerakonna “südametunnistus” sai otsustavaks põhiseaduse muutmisel. Jaanuaris hääletasid Reformierakonna liikmed samamoodi elatisabi fondi küsimuses. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Erakondade kriminaalid ja põhikirjad

Sel pühapäeval Tondiraba jäähallis toimuval Keskerakonna XV kongressil on päevakorras lisaks esimehe valimisele ka otsus muuta erakonna põhikirja, et kriminaalkorras karistatud isikud saaksid erakonda edasi jääda.

“Uskumatu! Kuidas see on võimalik? Karjuv üle(m)kohus!” ütlevad meediategelased, politoloogid ja teiste erakondade esindajad. Kiire pilk parlamendierakondade põhikirjadesse ütleb, et Keskerakond on kahjuks üks vähestest, kus kriminaalkorras karistatud isikud arvatakse automaatselt erakonnast välja.

Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Täna muudame põhiseadust

Täna jõuab Riigikogu saali seaduseelnõu 703, mille eesmärk on langetada valimisiga kohaliku omavalitsuse valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale.

Eesti Vabariigi põhiseadust pole just ülemäära palju alates 1992. aastast muudetud, mistõttu tegemist on riiklikult suhteliselt olulise otsusega, kuigi hinnatakse, et sisulist mõju kuni 24 000 valija lisandumisel ei ole. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Kas Toomas Vitsut sai puhkusehüvitist?

Eelmisel neljapäeval toimus Tallinna Linnavolikogu istung, mille päevakorrapuntidest sai kõige rohkem tähelepanu viimase hetke muutus, millega otsustati Riigikokku suundunud endisele volikogu esimehele Toomas Vitsutile määrata kasutamata jäänud puhkusehüvitise asemel hoopis 3 kuud tulemustasu. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Vabaerakonna esimene pauk

Vabaerakond esitas Riigikogule ettepaneku üleriigiliste nimekirjade avalikustamiseks. Seda on tehtud opositsiooni jäänud Keskerakonna stiilis, kes pakkus, et koolilõuna võiks tõusta 78 sendilt eurole ehk Vabaerakond soovib koheselt teemadele tähelepanu saada või au endale võtta.

Anto Liivat kirjutas nendel valimistel ettepaneku ka SDE programmiMuudame üleriigilised valimisnimekirjad avatuks. Reastame kandidaadid üleriigilises nimekirjas vastavalt nende kogutud häälte arvu suhtele ringkonna lihtkvooti. Kui häälte arvu suhe ringkonna lihtkvooti on võrdne, saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

100-aastased parteisõdurid ehk ausalt erakondade liikmetest

Eestis on registreeritud 13 erakonda, kellest 10 aktiivsemat kandideerisid Riigikogu valimistel. Äriregistri andmetel on erakondade nimekirjades 60 354 inimest, kellest 16 438 (27,2%) on sünniaastaga 1952 ja vanemad ehk pensionieas. 100-aastaseid ja vanemaid on erakondade nimekirjades kokku 8.

Pensionärid ei ole poliitikas mitte ainult aktiivsed (e-)valijad, vaid ka kandideerijad. 874 Riigikogu kandidaadist märkis 45, et on ametilt pensionär. Mitmel õnnestus ka Riigikokku saada, vanimaks 76-aastane Rein Ratas (09.05.1938), kuid eakamate hulka kuuluvad lisaks 69-aastane Vladimir Velman ning 68 -aasta vanused Enn Eesmaa ja Heimar Lenk (kõik Keskerakonnast).

Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Saar (Vabaerakond) kirjutas novembris Sirbis, et erakondade liikmeaudit on vältimatu, sest kunagi erakonda astunud liikmed ei pruugi enam teada, kas ja millisesse erakonda nad täna kuuluvad. Kas 25 aastat tagasi erakonda astunud inimene on teadlik, et ta on automaatselt ühinemiste ja nimemuutuste tulemusel uue poliitilise jõu ehk ERKE liige? Politoloog Andres Kasekamp väidab sama 1994. aastal erakonda astunud Arnold Rüütli kohta. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Reformierakond 25

Reformierakond Postimees 1994Eelmise aasta 13. novembril tähistas Reformierakond suurt juubelit, sest 20-aastat varem (13.11.1994) kui poliitikasse astus endine Eesti Panga president Siim Kallas, lõi tema ümber koondunud algatusrühm ja Eesti Liberaaldemokraatlik Partei (ELDP) ühel päeval kahes eri kohas toimunud kongressi raames Eesti Reformierakonna.

ELDP liikmetest said Reformierakonna liikmed, mistõttu näitab Äriregister tänaseni, et Reformierakonna liikmete seas on üle 100 inimese astunud erakonda juba enne selle loomist. Näiteks Meelis Atonen on Reformierakonna liige alates 02.02.1993 ja Paul-Eerik Rummo 09.03.1990.

Seega võib Reformierakonna sünnipäevaks lugeda ka ELDP asutamiskongressi, eriti veel juhul, kui see toimus täna, 25. aastat tagasi.  Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel