Valimiste vaheline aeg

Riigikogu juhatus võttis eile vastu “Stalnuhhini vastase seaduse” ehk seadis kuluhüvitiste autoliisingule 450.- eurose ülempiiri. Ei lühemas, ega pikemas perspektiivis ei muuda see midagi, küll aga näitab selgelt seda, et käes on valimiste vaheline aeg. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Riigikogu lastevanemate koosolek

Sel nädalal hakkab Riigikogu vanematekogu täpsustama kuluhüvitiste korda, sest tuleb välja, et vanematekogu viimasest soovitusest ehk “Riigikogu liikme heast tavast” ei ole mitmed liikmed aru saanud.

Huvitaval kombel ei ole anna Riigikogu pea 100 000 eurot maksma läinud ja endiselt mitte mobiilisõbralik veebileht selgust, kes või mis on Riigikogu vanematekogu. Online meediast leiab siiski, et vanematekogu moodustavad Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esimehed.

Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Vabaerakonna esimene pauk

Vabaerakond esitas Riigikogule ettepaneku üleriigiliste nimekirjade avalikustamiseks. Seda on tehtud opositsiooni jäänud Keskerakonna stiilis, kes pakkus, et koolilõuna võiks tõusta 78 sendilt eurole ehk Vabaerakond soovib koheselt teemadele tähelepanu saada või au endale võtta.

Anto Liivat kirjutas nendel valimistel ettepaneku ka SDE programmiMuudame üleriigilised valimisnimekirjad avatuks. Reastame kandidaadid üleriigilises nimekirjas vastavalt nende kogutud häälte arvu suhtele ringkonna lihtkvooti. Kui häälte arvu suhe ringkonna lihtkvooti on võrdne, saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Miks Sester ei protesti ehk Riigikogu kuldne lahkumishüvitis

22. mail valib TTÜ uut rektorit. Neljast kandidaadist kõige tuntum nimi on endine Tartu Ülikooli rektor ja IRLi juhtpoliitik Jaak Aaviksoo. Kui Aaviksoo saab TTÜ rektoriks, siis tema asemel suundub Riigikokku “Ladõnskaja vs Sester” häältelugemises kaotajaks jäänud Sven Sester.

Küsimus ei ole mitte selles, et Sesteril on õigus asendusliikmena Riigikokku saada, vaid selles, et pikaaegne Riigikogu liige saab vastavalt seadusele “puhkuse eest” kuue kuu palga ehk üle 20 000 euro. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

100-aastased parteisõdurid ehk ausalt erakondade liikmetest

Eestis on registreeritud 13 erakonda, kellest 10 aktiivsemat kandideerisid Riigikogu valimistel. Äriregistri andmetel on erakondade nimekirjades 60 354 inimest, kellest 16 438 (27,2%) on sünniaastaga 1952 ja vanemad ehk pensionieas. 100-aastaseid ja vanemaid on erakondade nimekirjades kokku 8.

Pensionärid ei ole poliitikas mitte ainult aktiivsed (e-)valijad, vaid ka kandideerijad. 874 Riigikogu kandidaadist märkis 45, et on ametilt pensionär. Mitmel õnnestus ka Riigikokku saada, vanimaks 76-aastane Rein Ratas (09.05.1938), kuid eakamate hulka kuuluvad lisaks 69-aastane Vladimir Velman ning 68 -aasta vanused Enn Eesmaa ja Heimar Lenk (kõik Keskerakonnast).

Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Saar (Vabaerakond) kirjutas novembris Sirbis, et erakondade liikmeaudit on vältimatu, sest kunagi erakonda astunud liikmed ei pruugi enam teada, kas ja millisesse erakonda nad täna kuuluvad. Kas 25 aastat tagasi erakonda astunud inimene on teadlik, et ta on automaatselt ühinemiste ja nimemuutuste tulemusel uue poliitilise jõu ehk ERKE liige? Politoloog Andres Kasekamp väidab sama 1994. aastal erakonda astunud Arnold Rüütli kohta. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel