Vabaerakonna esimene pauk

Vabaerakond esitas Riigikogule ettepaneku üleriigiliste nimekirjade avalikustamiseks. Seda on tehtud opositsiooni jäänud Keskerakonna stiilis, kes pakkus, et koolilõuna võiks tõusta 78 sendilt eurole ehk Vabaerakond soovib koheselt teemadele tähelepanu saada või au endale võtta.

Anto Liivat kirjutas nendel valimistel ettepaneku ka SDE programmiMuudame üleriigilised valimisnimekirjad avatuks. Reastame kandidaadid üleriigilises nimekirjas vastavalt nende kogutud häälte arvu suhtele ringkonna lihtkvooti. Kui häälte arvu suhe ringkonna lihtkvooti on võrdne, saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Miks Sester ei protesti ehk Riigikogu kuldne lahkumishüvitis

22. mail valib TTÜ uut rektorit. Neljast kandidaadist kõige tuntum nimi on endine Tartu Ülikooli rektor ja IRLi juhtpoliitik Jaak Aaviksoo. Kui Aaviksoo saab TTÜ rektoriks, siis tema asemel suundub Riigikokku “Ladõnskaja vs Sester” häältelugemises kaotajaks jäänud Sven Sester.

Küsimus ei ole mitte selles, et Sesteril on õigus asendusliikmena Riigikokku saada, vaid selles, et pikaaegne Riigikogu liige saab vastavalt seadusele “puhkuse eest” kuue kuu palga ehk üle 20 000 euro. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

100-aastased parteisõdurid ehk ausalt erakondade liikmetest

Eestis on registreeritud 13 erakonda, kellest 10 aktiivsemat kandideerisid Riigikogu valimistel. Äriregistri andmetel on erakondade nimekirjades 60 354 inimest, kellest 16 438 (27,2%) on sünniaastaga 1952 ja vanemad ehk pensionieas. 100-aastaseid ja vanemaid on erakondade nimekirjades kokku 8.

Pensionärid ei ole poliitikas mitte ainult aktiivsed (e-)valijad, vaid ka kandideerijad. 874 Riigikogu kandidaadist märkis 45, et on ametilt pensionär. Mitmel õnnestus ka Riigikokku saada, vanimaks 76-aastane Rein Ratas (09.05.1938), kuid eakamate hulka kuuluvad lisaks 69-aastane Vladimir Velman ning 68 -aasta vanused Enn Eesmaa ja Heimar Lenk (kõik Keskerakonnast).

Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Saar (Vabaerakond) kirjutas novembris Sirbis, et erakondade liikmeaudit on vältimatu, sest kunagi erakonda astunud liikmed ei pruugi enam teada, kas ja millisesse erakonda nad täna kuuluvad. Kas 25 aastat tagasi erakonda astunud inimene on teadlik, et ta on automaatselt ühinemiste ja nimemuutuste tulemusel uue poliitilise jõu ehk ERKE liige? Politoloog Andres Kasekamp väidab sama 1994. aastal erakonda astunud Arnold Rüütli kohta. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Reformierakond 25

Reformierakond Postimees 1994Eelmise aasta 13. novembril tähistas Reformierakond suurt juubelit, sest 20-aastat varem (13.11.1994) kui poliitikasse astus endine Eesti Panga president Siim Kallas, lõi tema ümber koondunud algatusrühm ja Eesti Liberaaldemokraatlik Partei (ELDP) ühel päeval kahes eri kohas toimunud kongressi raames Eesti Reformierakonna.

ELDP liikmetest said Reformierakonna liikmed, mistõttu näitab Äriregister tänaseni, et Reformierakonna liikmete seas on üle 100 inimese astunud erakonda juba enne selle loomist. Näiteks Meelis Atonen on Reformierakonna liige alates 02.02.1993 ja Paul-Eerik Rummo 09.03.1990.

Seega võib Reformierakonna sünnipäevaks lugeda ka ELDP asutamiskongressi, eriti veel juhul, kui see toimus täna, 25. aastat tagasi.  Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Reformierakonna sisevalimised

Valimisnimekirjade paikapanek on kõikide erakondade jaoks niivõrd oluline küsimus, et selle otsustab lõplikult väike hulk otsustajaid. Kui otsustajate ringil ei ole konkreetset vormi a’la juhatus, siis ajakirjanduslikult võib seltskonda nimetada ka tagatoaks. Enne lõplikku otsustamist räägivad erakondades kaasa piirkondlikud organid, kellel mõnes erakonnas on rohkem sõnaõigust kui teises.

Reformierakond on ainus, kes Riigikogu valimistel korraldab Riigikokku kandideerijatele sisevalimised, mille esimeses voorus selguvad kandidaadid ringkondades, teises voorus hääletatakse üleriigilise nimekirja osas.

Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Parteisoosikud Riigikokku ehk 16 703 kadunud häält

Kui Riigikogu valimistel oleks üleriigilised nimekirjad olnud avatud ehk valituks osutuksid parteisoosikute asemel need, kes saavad suurema häältesaagi, muutuks Riigikogu koosseis 17 inimese võrra.

Üldnimekirja alusel Riigikogust välja jäänud kandidaadid kogusid kokku 16 703 häält rohkem kui erakondade poolt seatud esinumbrid. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Riigikogu valimised 2015: suur kokkuvõte ja kommentaarid

Kuigi Riigikogu valimised on läbi, käis täna veel valimisringkonnas number 2 endiselt häälte ülelugemine IRLi esinumbrite vahel, kus Sven Sester võttis lõpuks 2 häälega koha Viktoria Ladõnskaja ees.

Mul läks perseValimised tõid Riigikokku 2 uut erakonda, mille tulemusel mitmed senised riigikogulased peavad uut töökohta otsima hakkama. Põhjust rõõmustada ja pettunud olla on paljudel.

Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

Pooled on valimas käinud

Huvitav, et enne Riigikogu valimiste põhipäeva pole ükski poliitikavaatleja öelnud selgelt välja, et pooled on valimas käinud. Kuigi 899 471st hääleõiguslikust kodanikust on oma hääle andnud 296 109 valijat ehk osavõtt on 33%, tuleb arvestada, et umbes samapalju inimesi ei lähegi valima.

Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel

“The Leiner Effect” ehk ausalt erakondade sisevalimistest

Leiner EffectIRLi peakontor ei suutnud tõenäoliselt ka kõige suuremas aastapäeva järgses p(r)ohmakas ette kujutada, et eelvalimiste viimasel päeval on valimisnädala Eesti Ekspressi esilugu Silvergate stiilis “The Leiner Effect”.

Tänane Tartu Raatuse kooli õppe-arendusjuht ja endine Res Publica Tartu piirkonna tegevjuht Rene Leiner ei oleks saanud erakonna jaoks halvemal ajal oma ausa ülestunnistusega välja tulla. Isegi Maire “maksuekspert” Aunaste intervjuu ei pruugi erakonna mainele sedasi mõjuda, sest kui Mairele võib maksud andeks anda, siis ülestunnistus kruvikeeraja abil valimiskastide põhjade avamisest ja piisaval arvul otsustavate häälte lisamisest, et erakonna tähtsamad tegelased (Ergma, Sester, Herkel jt), saaksid valituks, on veidi teine ooper. Loe edasi

  • Standard Post
  • Kirjutas Reigo Kimmel